Eesmärk
Viidata kõrgepinge elektriajamiga auto valmistaja nõuetele seadusandluses
- Sellega:
- Anda valmistajanõuete viitega konkreetne alus ja suunis valdkonnaga seotud osapooltele.
- Vähendada kõrgepinge elektrisüsteemidega seotud riske ja nende realiseerumise tõenäosust.
Taust
Eesti seadusandluses puudub kõrgepinge elektriajamiga autode käitluse (eriti remonttööde) puhul asja- ja ajakohane viide nõuetele. Lähedaseim standard kirjeldab elektripaigaldiste käitu (EVS-EN 50110-1:2013), kus mööndatakse ka selle kohaldamise võimalust sõidukitele muude täpsustusteta. Lisaks on leitavad näiteks elektriseadmete remonditöökoha nõuded. Kuid autonduse spetsiifikast ja margipõhistest käitlusnõuete näidetest tulenevalt on selge, et nt. pesumasinate remondiks mõeldud töökoha nõuete kohaldamine autonduses ei ole mõeldav.
Kõrgepinge elektrisüsteemidega autode remondiks ei anna Eestis pädevusi ükski riiklik institutsioon. Kutse- ja kõrgharidus õppekavad ei anna lõpetajatele pädevusi (antakse küll teadmised). Konkreetse auto puhul on pädevusi andvaks institutsiooniks margipõhine koolitussüsteem. Lisaks on margipõhiste juhendite põhjal tavaliselt ka komplektsed nõuded personalile, töökojale, töökohale, seadmetele, tööriistadele jmt. Samuti remondijuhiste jälgimisel tuleb lähtuda autoriseeritud juhenditest, mis on kättesaadavad litsentsitasude alusel veebikeskkondade kaudu.
Kõrgepinge elektrisüsteemid omavad suuremat integreeritud ohtu ning on sõidukitel vastavate kaitsemehhanismidega riskide maandamiseks kaitstud. Mitte nõuete kohase käitlemise korral on suur oht töö tegijale, töö keskkonnale ja kolleegidele ning auto kasutajale ja omanikule. Kõrgepinge elektrilöögi tekkimise võimalus on otsene surma või tervisekahjustuste tekkimise ohuallikas. Lisaks on mitmed ohufaktorid nagu akude süttimine, elektrolüüdi lekkimine, auto ohutussüsteemide rikkumine jmt. Sõiduki valmistaja on erinevate ohutussüsteemide loomisega (nagu isolatsiooni takistuse mõõtmine, kaitseahelate ja pistikute korrasoleku kontroll, nn. “hoolduspistiku” kasutamine ning ohustustamisprotsesside väljatöötamine) taganud riskide maandamise tehnika, mis on ka EL tüübikinnitusnõuete kohaselt turule lubatud toodete näol jõudnud kasutusse. Siis tuleb luua ka konkreetne alus tootja poolt ettenähtud nõuete järgimiseks auto käitlusega seotud protsessides, et tagada kaitsemehhanismide tõrgeteta toimimine valmistaja poolt ettenähtud korras.
Ajakava
2024-05-__ Töögrupi 9. kohtumine, regulatsiooni kavandite arutelu, kutsestandardite uuendamine / loomine.
2024-11-13 Töögrupi 8. kohtumine (regulatsiooni võimalused, autoinseneride kutsete uuendamise ülevaade, ohuteadliku isiku kutse loomisest)
2024-05-09 Töögrupi 7. kohtumine (regulatsiooni võimalused, riskianalüüsi rakendumine)
2023-11-08 Töögrupi 6. kohtumine (regulatsiooni vajaduse kaardistamine, tuleohutusnõuete kaardistamise tulemused, roheoskuste meetme tutvustus)
2023-05-10 Töögrupi 5. kohtumine (tuleohutusnõuete kaardistamise tulemused, kutsekvalifikatsioonide loomise võimalused)
2022-11-09 Töögrupi 4. kohtumine (“Auto kõrgepinge ohuteadliku isiku” osakutse loomise võimalus, järgmiste tegevuste plaan)
2022-05-04 Töögrupi 3. kohtumine (tulemuste ülevaade, järgmiste tegevuste plaaneerimine)
2021-11-01 – Töögrupi 2. kohtumine (ettekanded, järgmiste tegevuste kokkulepped)
2021-05-12 – Töögrupi 1. kohtumine (järgnevate tegevuste ja ajakava väljatöötamine ja kokkulepped)
Q1 2021 – Turu uuring margiesindajate kaasamiseks (Jessica Must, TTK Autotehnika vilistlane)
Töögrupi liikmed
Töögrupis osalemiseks registreerida e-kirja teel info@autoinsener.ee (asutus, esindaja, kontakt(-id)).
| Eesti Autoinseneride Liit | Henri Vennikas |
| Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit | Meelis Telliskivi |
| Autokutseõppe Liit | Ahti Aasala Kristina Kurotškina Priit Auväärt |
| Eesti Kindlusseltside Liit | Meelis Kuusen Marion Meius |
| Kliimaministeerium | Sven Nurk |
| Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium | Merike Ring |
| Transpordiamet | Jürgo Vahtra Mart Linna |
| Tööinspektsioon | Rein Reisberg |
| Päästeamet | Erti Suurtalu |
| Tallinna Tehnikakõrgkool | Raul Kütt |
| Tallinna Tööstushariduskeskus | Tony Võsur |
| Toyota Baltic AS | Lauri Ert |
| Elke Tallinn AS | Viljar Sillamaa |
| City Motors AS | Raul Aava |
| Möller Auto Tallinn OÜ | Taavi Ragul |
| Veho Baltics OÜ | Ilja Semjonov |
| Auto 100 AS | Mauri Liiver Igor Kolektor |
| Amserv Auto AS | Lauri Laev |
| Inchcape Motors Estonia OÜ (BMW) | Kaido Hiieleek |
| Auto Bassadone | Ardo Antoni Märt Laur |
| Catwees OÜ | Leho Pallon |
| Scania Eesti AS | Jaan Oras |
Kontakt: info@autoinsener.ee
Tulemused
Töögrupi liikmete ja Tallinna Tehnikakõrgkooli autotehnika eriala diplomandide panusel on valminud erinevaid uurimistöid ning alusdokumente (riskianalüüsi lisa auto ettevõtetele).
Riskianalüüs:
Elektriajamiga autodega tegeleva ettevõtte riskianalüüsi näidis olemasoleva ettevõtte riskianalüüsi täiendamiseks:
Diplomitööd:
Terminid
| Termin | Selgitus |
| Auto kõrgepinge elektrisüsteemi tööpinge | > 30 ≤ 1000 VAC (rms) > 60 ≤ 1500 VDC (rms) [UNECE R100 2.24] |
| Elektriajamiga auto | Hübriid- või elektriauto (sh. veoauto, autobuss jmt.) |